Maailmamajanduse kriis ja Eesti

Aare Järvan

11.November 2010

Teemad

• Maailmamajanduse pinged

• Finantsinnovatsioon ja usaldus

• Reaktsioon kriisile

• Eesti eelarvepoliitika

Aasia korrigeerimas 200 aastast hälvet?

Maailma majanduse struktuur (million of 1990 international dollars; Angus Maddison Historical Statistics 2010)

Aasia

Põhja-Ameerika

Euroopa (va end NSVL)

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

1 1000 1500 1820 1913 1950 2008

Sisemajanduse kogutoodang 2010 (IMF WEO Oct'2010)

Are

ne

nu

d r

iig

id

Are

ne

nu

d r

iig

id

Üle

min

ek

u-

ja

are

ng

uri

igid

Üle

min

ek

u-

ja

are

ng

uri

igid

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

40 000

45 000

Reaalmaht (bln $ PPP) Turuhind (bln $)

Erinev hinnatase soosib kaubandust

… aga ka tasakaalustamatusi

Maksebilansi jooksevkonto tasakaal (USD miljardit; IMF WEO Oktoober 2010)

-1000

-800

-600

-400

-200

0

200

400

600

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Hiina USA

Kogunenud reservid tuleb investeerida

Välisreservide maht (USD miljonit; IMF)

0

500 000

1 000 000

1 500 000

2 000 000

2 500 000

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

HiinaJaapanSaudi Araabia

Kas finantsmaailma reaalsustaju hakkas kaduma?

Tuletislepingute (OTC) nimiväärtus ja maailma SKP (miljardit USA dollarit; BIS ja IMF)

0

100 000

200 000

300 000

400 000

500 000

600 000

700 000

1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Tuletisinstrumendid

Maailma SKP

Finantsinnovatsioon oli USA poole kaldu

IMF

Kriisi puhkemine 2008.a sügisel(valik sündmusi)

• 15.09.2008 palus pankrotikaitset investeerimispank Lehman Brothers’ (oli oluline turutegija tuletisinstrumentidele)

• 17.septembril laenas USA keskpank 85 mld USD kindlustusfirma AIG päästmiseks

• 07.oktoobril võttis Islandi valitsus üle riigi 3 suurimat panka

• 08.oktoobril toimus esimene koordineeritud intresside alandamine maailma keskpankade poolt

• Euroopas otsustati hoiuste garanteeritud maht tõsta 100 000 euroni, enamus riike andis pankadele uut kapitali ja garantiisid

• 2008.a lõpuks IMF poolt antud laenude maht oli 3 korda suurem 2007.aasta lõpuga võrreldes

• …

Rahapoliitika reaktsioon kriisile

Raha muudeti järsult odavamaks

Euroopa keskpanga ja rahaturu intressid

0

1

2

3

4

5

6

Ja

nF

eb

Ma

rA

pr

Ma

yJ

un

Ju

lA

ug

Se

pO

ct

No

vD

ec

Ja

nF

eb

Ma

rA

pr

Ma

yJ

un

Ju

lA

ug

Se

pO

ct

No

vD

ec

Ja

nF

eb

Ma

rA

pr

Ma

yJ

un

Ju

lA

ug

Se

pO

ct

No

vD

ec

Ja

nF

eb

Ma

rA

pr

Ma

yJ

un

Ju

lA

ug

Se

pO

ct

No

vD

ec

Ja

nF

eb

Ma

rA

pr

Ma

yJ

un

Ju

lA

ug

Se

pO

ct

No

vD

ec

Ja

nF

eb

Ma

rA

pr

Ma

yJ

un

Ju

lA

ug

Se

p

2005 2006 2007 2008 2009 2010

3m EURIBOR

ECB refin.

US subprime Lehman Brothers’

Keskpankade bilansimahud kasvasid hüppeliselt

Keskpankade varad (2007 Q1 = 100; IMF)

0

50

100

150

200

250

300

350

2007Q1

2007Q2

2007Q3

2007Q4

2008Q1

2008Q2

2008Q3

2008Q4

2009Q1

2009Q2

2009Q3

2009Q4

2010Q1

2010Q2

2010Q3

ECB; FED

0

100

200

300

400

500

600

700

BOE

Euroopa Keskpank

Federal Reserve

Bank of England (ps)

…, kuid majanduse laenumaht ei ole suurt kasvanud

Eurotsooni pankade laenud residentidele (EUR mln; Eurostat)

6 000 000

7 000 000

8 000 000

9 000 000

10 000 000

11 000 000

12 000 000

13 000 000

Q1

Q2

Q3

Q4

Q1

Q2

Q3

Q4

Q1

Q2

Q3

Q4

Q1

Q2

Q3

Q4

Q1

Q2

Q3

Q4

Q1

Q2

Q3

Q4

Q1

Q2

Q3

Q4

Q1

Q2

Q3

Q4

Q1

Q2

Q3

Q4

Q1

Q2

Q3

Q4

Q1

Q2

Q3

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Ebastabiilsus valuutaturul jätkub

Valuutakursid euro suhtes võrreldes 2008.a jaanuariga(%; positiivne väärtus tähistab kallinemist euro suhtes)

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

Ja

nF

eb

Ma

rA

pr

Ma

yJ

un

Ju

lA

ug

Se

pO

ct

No

vD

ec

Ja

nF

eb

Ma

rA

pr

Ma

yJ

un

Ju

lA

ug

Se

pO

ct

No

vD

ec

Ja

nF

eb

Ma

rA

pr

Ma

yJ

un

Ju

lA

ug

Se

pO

ct

No

vD

ec

Ja

nF

eb

Ma

rA

pr

Ma

yJ

un

Ju

lA

ug

Se

pO

ct

2007 2008 2009 2010

JPY CNY

BRL USD

GBP RUB

Eelarve- ehk fiskaalpoliitika

Eelarvepoliitika pidi stimuleerima majandust

Eelarve tasakaal (% SKP-st; Valitsussektor; IMF WEO Oct'2010)

-12

-10

-8

-6

-4

-2

0

2

4

2005 2006 2007 2008 2009 2010

Eesti

Hiina

EL 27

G 7 riigid

Kulude kasv oligi märkimisväärne (sh Eestis isegi pärast kärpeid)

Valitsussektori kulutused eurodes 2009.a võrreldes 2007. aastaga(%; Eurostat)

-10

-5

0

5

10

15

20

2009vs07 36,9 18,8 17,9 17,3 17,0 16,9 16,9 15,6 15,2 14,6 14,1 13,7 13,1 13,0 13,0 11,9 10,6 9,3 8,8 8,0 7,7 6,7 6,6 5,8 5,2 4,1 -6,7 -8,0 -10,5

SK SL LU GR CZ ES CY LT BG EE IE NL DK BE FI PT EA MT AT DE FR LV ITEU 27

PL RO SE HU UK

Aga võlakoormus kasvas järsult

Valitsussektori võlakoormus 2007 ja 2009 (% SKP-st; Eurostat, aprill (GR, EU27) ja oktoober 2010)

0

20

40

60

80

100

120

EE

LU

BG

RO LT

CZ SI

SK LV

DK

SE FI

PL

ES

CY

NL IE AT

UK

MT

DE

EU

27

*

PT

FR

HU

BE

GR

*

IT

2007 2009

Uus üllatus 2010.a kevadel

Eurotsooni "perifeersete" võlakirjade tootlus võrreldes Saksamaaga (%-punkti; Eurostat)

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

Jan

Feb

Mar

Ap

r

May

Ju

n

Ju

l

Au

g

Sep

Oct

No

v

Dec

Jan

Feb

Mar

Ap

r

May

Ju

n

Jul

Au

g

Sep

Oct

No

v

Dec

Jan

Feb

Mar

Ap

r

May

Ju

n

Ju

l

Au

g

Sep

2008 2009 2010

Kreeka

Portugal

Iirimaa

Hispaania

IMF

EFSM

G 20 riikide tippkohtumine 11.-12.XI 2010 Koreas

1. Korea2. Argentiina3. Austraalia4. Brasiilia5. Kanada6. Hiina7. Prantsusmaa8. Saksamaa9. India10. Indoneesia11. Itaalia12. Jaapan13. Mehhiko14. Venemaa15. Saudi Araabia16. Lõuna-Aafrika Vabariik17. Türgi18. Suurbritannia19. USA20. Euroopa Liit

Külalised

1. Etioopia2. Malawi3. Singapur4. Hispaania5. Vietnam

Rahvusvahelised organisatsioonid

1. Finantsstabiilsuse Nõukogu (FSB)2. Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO)3. IMF4. OECD5. ÜRO6. Maailmapank7. WTO

Mis võib muutuda?

• Eelarvepositsioonid korda!

– Arenenud riikide eelarvekärped on vältimatud (ajastus?)

– Pankade maksustamine, kriisihaldusmehhanismid tulevikuks

– EL eelarvereeglid (Stabiilsus- ja Kasvupakt) karmimaks

• Paremad statistika- ja raamatupidamisreeglid (vt Kreeka juhtum; IFRS vs GAAP)

• Tõhusamad finantsregulatsioonid (Basel III kapitali- ja likviidusunõuded, reitinguagentuuride reguleerimine, järelevalveasutuste koostöö, uued struktuurid EL-is)

• Arenevate riikide suurem esindatus (G20; IMF; Maailmapank)

• Valuutakursipoliitikate parem koordineeritus

• IMF selgem mandaat makrotasakaalustamatusi ennetada (sh piirangud jooksevkonto üle- ja puudujäägile?); EL siseselt sama suund

Eesti jätkab range eelarvepoliitikaga

Eesti valitsussektori eelarve tasakaal (% SKP-st; Eurostat, RM prognoos)

1,1

2,2

-3,5

0,3

1,7 1,6 1,6

-2,8

-1,7 -1,6

-2,3

0-0,3

-0,7

-0,2-0,1

2,4 2,5

-0,4-1,3

-4

-3

-2

-1

0

1

2

3

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010* 2011* 2012* 2013* 2014*

Valitsuse toetus on suurem riikides, kus rahaasjad korras

-16

-14

-12

-10

-8

-6

-4

-2

0

10 20 30 40 50 60 70

Valitsuse usaldusväärsus (%; Eurobarometer kevad 2010)

Eel

arve

tas

akaa

l 20

09 (

% S

KP

-st;

Eur

osta

t)

Valitsussektori kulutuste struktuur valitsemisfunktsioonide alusel (%; Eesti 2008, Eurotsoon 2007; Eurostati andmed)

7,3

13,0

16,8

12,2

6,94,4

5,8

1,62,7

14,6 14,4

10,48,2

3,4 2,8 2,3 2,2 1,5

29,4

0

5

10

15

20

25

30

35

Sotsiaa

lne k

aitse

Üldte

enused

Terv

ishoid

Harid

us

Majandus

Avalik

kord

Riigik

aitse

Kultu

ur

Elam

umaja

ndus

Keskko

nnakaits

e

Eesti Eurotsoon

Eelarve kulude struktuur kajastab prioriteete

40,2

Suur tänu!